Londoni tänavad on armsad ja omanäolised. Imeilusad tänavapostid/lambid ning kortermajade fassaadid. Suured aknad, peeglid ning mustad raudväravad. Mainimata ei saa jätta ka punaseid telefoniputkasid ning tänavanurgal pesitsevaid inglise pubisid.
Ühiskonna erinevused Eesti omaga on suured. Esiteks juba inimesed tänaval vastu tulles lihtsalt naeratavad või metroos vabandavad kui kogemata müksavad. Teenindajad tervitavad, küsivad kliendi rahulolu kohta - see tekitab mugavat tunnet. Inimesed ei pööra pilku maha, inimesed vaatavad Sinule otsa, mis siis et see pilkude vahetamine võib olla once in a lifetime.
Mida suurem populatsioon( 1 linna kohta) , seda vabameelsemad inimesed? Julgus olla avameelne võib ju olla tingitud sellest alateadlikust mõttest, et sa ei või eales enam sellesamuse inimesega kohtuda. Ma arvan küll nii. Amsterdami on näiteks üks Euroopa ülerahvastatuim linn. Ja ennäe imet, seal on kanep legaalne!!!?
Mulle meeldib metrooga sõita. Olla ülerahvastatud vagunis, suruda end vagunist välja. Kõndida koos suure rahvamassiga trepist üles või sõita eskalaatoriga alla. Kuid see võib hilisemas askpetis kindlasti päris väsitavaks muutuda.
Jah - London ON kulukas linn.
Jah - seal on imeilusad ajaloolised ehitised
Jah - on lihtne ette kujutada 50ndate Londonit, see pidi küll filmiline olema.
No comments:
Post a Comment