Oh kui mõnus on seista täiesti üksi inimtühjal tänaval ning lasta muusikal end ära viia. Kuni buss silmapiirile jõuab.
Õhtu Pika tänava 36ndas majas oli vaimustav. Reiv punases valguses, muusika juhtis keha. Kõrgete lagedega lagunenud suitsuruumid küünlavalguses. Vabameelsed inimesed. Õhtu algas kohvicumist kus me vegeteerisime ja valmistusime ööks.
Käisime muidugi ka levikas 3-4 ajal, polnud ruumi seistagi. Aga põnev sellegipoolest.
Õhtut ei lõpetanud ka üski voodis. Minu voodikaaslane - Mirjam.
No comments:
Post a Comment