
Reede, pärast tunde, käisin saksa keele tunni raames Eesti Rahvusraamatukogus. See on kindlasti üks ajalooliselt tähtis ja märkimisväärne ehitis. Seal olles, ma lihtsalt imestasin, kui ilus see maja on. Mulle meeldis kõik selle maja juures. Seal oli tohutult palju näituseid,sealhulgas Eduard Wiiralti püsinäitus. Ja KUI palju RAAMATUID. Lugemissaalidest läbi minnes, oli kihk uurida neid raamatuid, sealne aura oli vägagi teadmishimu tekitav ja mulle VÄGA meeldis see. Seal oli Haruldaste Raamatute osakond!!!Seal oli Kunsti osakond! Seal oli muusika ja teatri osakond! Seal olid võõrkeelte osakonnad!
Kodus olles, on justkui puhkamisrežiim peal - vaatad filme/seriaale, kuulad muusikat, misiganes. Millegi hariva tegemine ei ole mõtetes. Kahju. Oleks mul viitsimist kesklinna tihemini sõita.Siinkohal saan süüdistada elukohta...võiks ju tegelikult hullem olla, aga siiski.